MILJÖÖTERAAPIA

Miljööteraapia termin võeti kasutusele juba 1900ndatel aastatel Saksamaal. Tänaseks kasutatakse miljööteraapia terminit enim just Skandinaaviamaades, nende seas Norra Kuningriigis, kus senini on miljööteraapiat edukalt ja üha sagedamini rakendatud just psüühikahäiretega laste ja noorte raviprotsessis. Hierarhiline hoiak, nii patsiendi kui ka meeskonnatöös, on asendunud avatud, inimlikult võrdväärse ja hinnangutevaba teraapiasuhtega, kus noore ümber luuakse keskkond just tema arenguks kõige vajalikumal moel.

LOE TÄPSEMALT


“Minul avanes võimalus isiklikult miljööteraapiaga kokku puutuda oma õpinguaastatel Norra kuningriigis, Kringsjåtune ravikodus Lillehammeris alates 2003ndast aastast. Sain olla seal 6 aastat arstina tööl ja kogeda selle meetodi ravivat jõudu just kõige keerukamate psühhiaatriliste haiguslugudega noorte abistamisel. Üllatav ja uudne oli tollel ajal suhteliselt haruldane võrdväärne arsti-patsiendi vaheline suhe, tihe meeskonnatöö miljööterapeutide ja lapsevanematega ning hinnangutevaba ning pidevalt nii ennast kui noort reflekteeriv hoiak. Rõõmustav oli kogeda nii lootusetuna tunduvate alguslugude muutumist edulugudeks ja näha noorte jõudsat edasiminekut oma arenguteel. Teadsin juba siis, et tahan teha kõik endast oleneva, et sellist  mõtestatud ja hästi planeeritud haiglavälist abi saaksid kunagi kogeda ka Eesti noored ja nende pered.”

Anne Daniel-Karlsen miljööteraapiast

MTÜ Oskar Alliku Kodu

MTÜ Oskar Alliku Kodu

407

Ravikodu eesmärk on toetada lapse/noore psühholoogilist, emotsionaalset, kognitiivset, sotsiaalset ja hariduslikku arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad paremini toime tulla õpi- ja elukeskkonnas.

“Pepleri Ravikodu oli mulle teine kodu. Alati mulle olemas. Tingimusteta toetus, mis oli raskuste juures oluline nurgakivi!”

Noor (kaks aastat pärast ravikodus viibimist)